Nädalavahetus seljataga ja ma kahetsen mõningad tegusid. Või kui täpsem olla siis ükskõik mida ma ka ei teinud, olid tagajärjed üpris halvad minu jaoks. Isiklikke asju ei hakka lahkama, aga ühest suurimast lollusest võin pajatada küll. Ennast ajab praegu üsna muigama. Aga tuletame siinkohal meelde ütlust, et 'elu õpetab'. Jah, mulle õpetas laupäev seda, et kui sa oled mingi peale suve zero korda solaariumis käinud ja nüüd suure hurraga lähed ja võtad 12 minutit siis see ei tõota head. Pühapäeval ärgates ma ei saanud aru mis toimub:) Ilmselgelt olin õhtusest rokist veel liialt lummatud ja midagi hullu ei kahtlustanud. Aga lähemal vaatlusel selgus, et mu selg, kintsud, käed ja kõik tagapool asuvad kehaosad on totaalselt tulipunased. Nice. Hakkasin siis mingeid kreeme otsima ja mäkerdasin ennast üleni kokku. Istuda, astuda, lamada- mitte midagi teha ei saanud. Või okei , sai küll aga ainult kõhuli olla. Sest see on meeletu valu. Siiamaani. Tööle pidin tulema dressides(mis on nagu eriti feil), sest kõik muud materjalid vastu keha teevad liigselt valu.
Kokkuvõttes tegin otsuse, et maksku mis maksab, aga ma ei lähe enam mitte kunagi solaariumisse. Üksõik kui palju või vähe seal käia ei ole väärt edaspidiseid kannatusi mis sellega kaasneda võivad, nahavähk etc.Pigem kasutan edaspidi isepruunistuvaid kreeme ja olen õnnelik.
No comments:
Post a Comment